EESTI PARIM KARDIRADA
"Meie eesmärgiks on luua Eesti parim kardirada, mis suudab pakkuda nii sportlastele kui külastajatele tipptasemel sõiduelamuse."
Heikki Hõbemägi
Käina kardiraja arendaja
01 eellugu
Käina kardirada nägi ilmavalgust 1991. a, kui kohaliku aktiivi eestvõttel Käinasse rada ehitati. Põhjalik rekonstrueerimine teostati kardirajale 1998. a.
Hiiumaa kardiraja eellugu on loogiline. 1980-te teises pooles muutus kardisõit Hiiumaal populaarseks, tegevuse peamised initsiaatorid olid veoautoralliga tegelenud isad, kes soovisid poistele sõitmist võimaldada. Kohalikud ettevõtted Hiiu Teedevalitsus, Hiiu Kalur, Putkaste Sovhoos, Ühenduse kolhoos ja Hiiumaa EPT aitasid karte soetada. Tegevus oli aktiivne, tänavaradadel organiseeriti mitmeetapilisi Hiiumaa meistrivõistlusi.
Sealt edasi tekkis Tõnu Suusteri ja Toivo Pähna eestvedamisel plaan ehitada Hiiumaale statsionaarne kardirada. Ideega tuli kaasa ALMAVÜ Hiiumaa Rajoonikomitee (hilisem Hiiumaa Kaitse- ja Spordiliit) juht Leevi Võsa. Hiiumaa kardirada planeeriti esmalt Kärdla külje alla Rehemäele. Projekteeris „Eesti Maanteeprojekt“, arhitektiks Priit Pallo. Raja pikkuseks oli arvestatud 747 m. Ehitus pidi algama 1989. a, paraku jäi see vastuseisu tõttu toppama. Mehed olid aga väge täis ning Allan Lippuri ettepanekul võeti suund hoopis Käinale.
Algselt planeeriti Käinas 880 m pikkust ja tervelt 17 kurviga rada, Pallo kohendas raja 850 m ja kümne kurvi peale, aga täpselt projekti järgi seda lõpuks ei ehitatudki. Käina kardiraja avavõistlus „Hiiumaa EPT meistrivõistlused“ korraldati 18. augustil 1991. a.
Külma asfaldiga kate amortiseerus küllalt kiiresti, kurvid sõideti lohku ning 1997. a. rajal enam võistlusi ei peetud. Uus lootus tekkis seoses Kärdla lennuvälja rekonstrueerimisega. Käina vallavanema Rein Urmani eestvedamisel sai kardirada koostöös Eesti Kardiliiduga uue asfaltkatte, esimese kaasaegse (kuuma) asfaldi Hiiumaal üldse. Ehitustööde käigus muudeti esimest kurvi ning kardirada sai pikkuseks 818 m. Rekonstrueeritud Käina kardiraja avavõistlus „Polaris Cup“ korraldati 19. septembril 1998. a.
Kardiraja rekonstrueerimist korraldanud Heikki Hõbemägi asus Käinas uuesti toimetama 2005. a., kui võttis Käina vallavanema Üllar Padari ettepanekul kardiraja hallata.
2020. a. sügisel läks Käina vana kardirada ajalukku, võõrustades oma eluea jooksul 26 korda „Hiiumaa Karikas“ kardivõistlusi, lisaks veel hulk muid kardi- ja autovõistlusi. See oli väärikas teekond!
02 uus rada
2019. a. algatas Hiiumaa vald „Spordi tn 8 ja lähiala teise detailplaneeringu“ koostamise, millega nähti ette ruumiline lahendus, mis sisaldab kaubanduskeskust ja äripindasid, kardirada ja kardiraja teenindamiseks vajalikke hooneid ning maa-aluse kütusemahutiga tanklat.
1998. a. rekonstrueerimisel paigaldatud asfalt oli pidanud vastu üle ootuste hästi, ilmutades vaid kergeid väsimuse märke. Sport aga areneb ning ootused ja nõuded radadele samuti. Lisaks on kardiraja kõrval arenenud jõudsalt plasttooteid valmistav Dagoplast, tänaseks Hiiumaa üks suuremaid ettevõtteid. Nende Käina tehas võttis kasvades enda alla varasema boksiala (võistlejate parkla) ning vaatamata heanaaberlikule läbisaamisele oli võistlusi võimalik korraldada ainult tehase kahenädalase puhkuse ajal, s.o absoluutses turismihooaja kõrgpunktis. Kuivõrd suuremate võistluste, nagu Eesti meistrivõistlused, toimumise kuupäevi mõjutab oluliselt rahvusvaheline kalender, siis oli aasta-aastalt aina keerulisem Käina rada üldse kalendrisse saada. Viimasel tegutsemisaastal see ei õnnestunudki.
Kardiraja igapäevane tegevus ja külastajate võõrustamine vajab rohkem ruumi ja paremat logistikat. Kardiboks, eelstart koos hooldusalaga ja start-finiš asusid erinevates kohtades ning neid ei olnudki võimalik vanal rajal teisiti paigutada.
Seetõttu tuli Käina osavallavanema Omar Jõpiselja ettepanek ehitada kardiraja ristmikupoolsele osale Coopi kaubanduskeskus ning kõrvalasuvale heinamaale uus kardirada, arenguks vajalikul hetkel. Uue detailplaneeringu koostamisse olid kaasatud kõik osapooled ning see kehtestati 27.08.2020. Kardiraja kinnistu suuruseks sai 30 359 m2. Uus boksiala ja pealtvaatajate parkla lisanduvad täiendavalt Koolipargi ja mobiilimasti vahelisele maa-alale.
Mõistagi on olnud ka kahtlejaid, kas kõik planeeritu ikka teoks saab. Avalikkusele andis kindlustunde Hiiumaa vallavanem Reili Rand, kes 2019. a. Eesti meistrivõistluste etapil peetud kõnes lubas, et uus kardirada tuleb. Kohaliku kogukonna suur toetus Käina kardiraja tegevuse jätkumiseks on senise protsessi jooksul olnud väga tähtis ja tuntav.
03 loomine
Uue ja vana kardiraja ehitust lahutab 30 aastat, mis on selle ajaga muutunud? Spordi suurimad arengud on paljuski seotud sellega, et olime siis veel muust maailmast eraldatud. Toonaste tahmarehvide asemel kasutatakse kaasajal pehmeid slick-rehve, mis on oluliselt suurendanud kurviläbimise kiirust.
Parem rehvide haarduvus on omakorda muutnud sõitude iseloomu, tehnikat ning toonud uued nõudmised radadele. Nõukogude tehnika asemel kasutatakse täna Lääne-Euroopas toodetud raame ja mootoreid. Tehnika arendustöö ja mootoridetailide tootmine oli Eestis juba siis kõrgel tasemel, aga üldine kardisport on tänaseks teinud pika sammu professionaalsuse suunas.
Mis on aga kõige tähtsam ja suurim muudatus - nüüd saab igaüks sõita! Kardisõidu harrastamiseks ja lõbusõiduks on loodud spetsiaalsed hobikardid, mis on turvalised ning mille rooli lubatakse väga erineva vanuse ja sõiduoskusega huvilised. See on tõeline rahvasport!
Kaasaegse kompleksi projekteerimisel peab kõike eelnevat ja palju muudki arvesse võtma. 3 ha suurusele maaüksusele tuli paigutada kardirada, hooldusala ning klubihoone koos parklaga. Kinnistu kuju ja sissesõidu asukoht mõjutavad palju raja konfiguratsiooni, samuti parkla, teenindushoone jt objektide paiknemist. Käina väljakutse oli peaaegu ruudukujulina ala, tekitades küsimuse, kuhu tulevad sirged?
Maanteeäärne külg on kõige pikem, see on ka ainus koht, kuhu pikk sirge (185 m) oli võimalik mahutada. Ühtlasi sai selgeks, et teist puhast sirget rajale ei tulegi. Sellele vaatamata peab start asuma loogiliselt ja logistiliselt õiges kohas, seda kõigi osapoolte jaoks. Kuna stardiks valitud lõunapoolne külg on üsna lühike, siis sai seda idapoolse sirgejupi ja täisgaasikurviga pikendada. Käina uus kardirada on tehniline, kurvide kaskaadidega, kus põhimõtteliselt kõik rajaosad saavad keskel kokku.
Millega sai kardirada projekteerides veel arvestatud? Esimene kurv on lai ja suure raadiusega. Veerevstardi korral on stardiruudustikku jõudes sisemise ja välimise rea kiirus võrdne. Häid möödasõiduvõimalusi on 3-4, mis on väga hea näitaja. Kogu rada ja kompleks tervikuna on kompaktne, moodustades reaalse spordiareeni ja tekitades tunde, et viibid staadionil.
Kardirada koos turvaalade ja piiretega ning raja elemendid: peale- ja mahasõidud, eelstart, hooldusala, parc ferme – järgivad FIA (Rahvusvaheline Autoföderatsioon) reegleid, seda teadaolevalt ainsana Eestis. Samas ei ole midagi tehtud ega lisatud automaatselt, arvestatud on praktiliste vajadustega.
Kardiraja teenindushoone lahenduse on välja töötanud arhitektid Kirke Päss ja Tõnis Savi. Kaasaegne ja funktsionaalne hoone võimaldab külastajate teenindamist vastavalt antud valdkonna rahvusvahelistele standarditele, lisaks annab kogu kompleksile esinduslikkust ning töökollektiivile tänapäevased töötingimused.
04 visioon
Käina kardirada on FIA (Rahvusvaheline Autoföderatsioon) nõuetele vastav spordikompleks. Ühtlasi piirkonnas ainulaadne turismirajatis ja sihtpunkt, kus külastajad saavad kogeda võidusõidumiljööd ning ise otseselt osaleda.
Käina kardirada on tehniline ja paeluv rada, sportlaste ja huviliste lemmik. Teenindushoonega on loodud tingimused sportlaste, tavakülastajate ning turismigruppide võõrustamiseks. Kompleks võimaldab korraldada kõiki võistlusi, mida on üldse reaalne Eestisse tuua. Eesti meistrivõistlused, regionaalsed (Balti ja Põhjamaade) tiitlivõistlused, perspektiivis ka kavandatavad FIA regionaalsed meistrivõistlused.
Rahvusvahelise kompleksi funktsionaalsus:
• FIA kardirada 931 m
• Teenindushoone koos terrassiga
• Hooldusala 1 000 m2
• Boksiala 4 000 m2
• 20 hobikarti
• Juhtimiskeskus
• Ajavõtt ja tehnosüsteemid
• Väikelaste ala
• Parkimiskohad kuni 200-le autole
• Piirdeaiad rajale ja kompleksile
• Looduslik tribüün
